Autoril on õnnestunud luua harvaesinev kooslus – raamat on ühtaegu nii meelelahutuslik kui ka teaduslik. Ta teeb lugejatele lihtsalt arusaadavaks paljud soolestikuga seotud teemad, millest on seni rääkinud pigem arstid ja teadlased. Enders kirjeldab väga põnevaid teadusuuringuid ja eksperimente, kuid jõuab ka praktiliste soovitusteni, kuidas teha tervisele kasulikke valikuid.
Autoril on õnnestunud luua harvaesinev kooslus – raamat on ühtaegu nii meelelahutuslik kui ka teaduslik. Ta teeb lugejatele lihtsalt arusaadavaks paljud soolestikuga seotud…
Soolestik on elundite seas see must lammas, millest rääkimine tekitab inimestes ebamugavust. Aga see on puhas valehäbi. Viimase kümnendi erinevatest teadusuuringutest on selgunud, et ülekaal, tundeelu, allergiad ja paljud haigused on sageli seotud just soolestiku mikrofloora tasakaalu häiretega.
Kas me ei peaks selle kohta rohkem teadma?
Noor Saksa teadlane Giulia Enders võtnud nõuks lahti rääkida, kuivõrd nutikas ja võluv elund on inimese soolestik ning mismoodi mõjutab soolestiku heaolu meie igapäevast heaolu. Kui tahame end oma kehas hästi tunda, kauem elada ja oma eluga rahul olla, peame hoolt kandma oma soolestiku eest, ning selleks on vaja teadmisi. Autor on pärast põhjalikku uurimistööd veendunud, et meie soolestik on imeline: see on tundlik, vastutusvõimeline ja tegutsemisaldis.
Kõmuline rahvusvaheline menuk «Võluv soolestik. Kogu tõde ühe alahinnatud elundi kohta» selgitab humoorikalt ja kaasakiskuvalt, mida uut pakub meditsiin ja kuidas me saame neid teadmisi igapäevaelus parimal viisil kasutada.
Raamatus «Võluv soolestik» on juttu nii toidutalumatusest, headest ja halbadest bakteritest, kolesteroolist, parasiitidest, antibiootikumidest, probiootikumidest, hügieenist jne.
Giulia Enders (snd 1990) on Frankfurdi mikrobioloogia instituudi doktorant. 2012. aastal võitis ta loenguga „Võluv soolestik” esikoha Freiburgi, Berliini ja Karlsruhe Science Slamil ning loeng sai YouTube’is kiiresti menukaks. Tema esikteos on tõlgitud 28 keelde ja see on suurt vastukaja leidnud kõikjal, ka Skandinaavias.
Guilia Enders: «Minu eesmärk seda raamatut kirjutama hakates oli muuta teadmised kättesaadavamaks. Peale selle tahan levitada seda, millest teadlased kirjutavad oma uurimustöödes ja mida nad arutavad kongressidel, samal ajal kui paljud inimesed otsivad vastuseid oma probleemidele. Ma mõistan, et paljud ebamugavaid haigusi põdevad patsiendid on meditsiinis pettunud. Ma ei müü imerohtu ning ka terve soolestik ei pruugi aidata kõikide haiguste puhul. Aga päris kindlasti saan ma sõbralikult selgitada, mis soolestikus toimub, mida uut pakkub teadus ja kuidas me saame seda igapäevaelus paremini kasutada.»
Et just soolestik?
Soolestik on elundite seas see must lammas, millest rääkimine tekitab inimestes ebamugavust. Aga see on puhas valehäbi. Viimase kümnendi erinevatest…
Mõned inimesed väidavad tõsimeeli, et neid ümbritsevad idioodid, ning ühed ütlevad seda sagedamini kui teised. Kindlasti oled oma elus sattunud olukordadesse, kus kommunikatsioon on häiritud, näiteks oled püüdnud oma partnerit milleski veenda, kuid see ei õnnestunud nii, nagu kavatsesid või lootsid. Või lahkunud koosolekult täielikus segaduses, sest sa ei saanud ühestki kohalviibijast aru. Või ei saanud teised aru, mida sina öelda tahtsid. Kas tuleb tuttav ette? Sellest humoorikalt kirja pandud rahvusvahelisest menuraamatust leiad vastused paljudele käitumismustrite ja isiksustüüpidega seotud küsimustele ning hakkad mõistma ka seda, miks ühe kolleegi töölaud on alati segi või kuidas suhelda ülemusega, kes ei paista kunagi ühtegi sinu mõtet kuulavat. Üks on kindel, pärast seda raamatut hakkad aru saama, mida sind ümbritsevad inimesed tegelikult tahavad sulle öelda, ja märkad rõõmuga, et idioote sinu ümber jääb üha vähemaks. Thomas Erikson on Rootsi käitumisteadlane, lektor, koolitaja ja kirjanik. Raamat „Idioodid minu ümber” on nüüdseks tõlgitud 25 keelde ja see on ilmunud 40 riigis.
Mõned inimesed väidavad tõsimeeli, et neid ümbritsevad idioodid, ning ühed ütlevad seda sagedamini kui teised. Kindlasti oled oma elus sattunud olukordadesse, kus kommunikatsioon…
Teema lapsele: kui tunned üksindust või et sind kiusatakse. Teema täiskasvanule: kui tunned, et lapsel esineb: kiusamise kogemus, eneseaktsepteerimise raskused, raskused sõprade leidmisel.
Lugu inetust pardipojast räägib ühe ilusa lõpuga loo. Mõtle selle peale või joonista samal ajal, kui kuulad. Või pane lihtsalt silmad kinni ja lase jutustusel ennast kanda. Proovi jälgida, mida jutustaja sulle ütleb ja tee tema järgi.
Teema lapsele: kui tunned üksindust või et sind kiusatakse. Teema täiskasvanule: kui tunned, et lapsel esineb: kiusamise kogemus, eneseaktsepteerimise raskused, raskused sõprade…
Maailma nupukaim detektiiv, Agatha Christie romaanide „Mõrv Idaekspressis” ja „Surm Niilusel” legendaarne tegelane Hercule Poirot naaseb Sophie Hannah’ romaanis „Kingfisher Hilli mõrvad”, et lahendada uus põrgulik müsteerium. Poirot sõidab Richard Devonporti palvel elitaarsesse Kingfisher Hilli elurajooni tõestama, et Richardi kihlatu Helen ei tapnud tema venda Franki. Juba bussis hakkab juhtuma ülimalt kummalisi asju, mis tekitavad Poirot’s kahtlusi. Tema hirmud leiavad kinnitust: esimene mõrv ei jää viimaseks ja tal tuleb hakata kahtlusaluseid ükshaaval välistama. Ajal, kui süüdimõistetud Helenit ootab võllas, püüab Poirot ohtrate keerdkäikude kiuste välja selgitada, kes ja miks õigupoolest mõrvas Frank Devonporti, keda kõik armastasid. Sophie Hannah on rahvusvahelist tunnustust võitnud autor, kelle sulest on ilmunud mitmeid menukaid psühholoogilisi põnevikke. Tema romaane on avaldatud enam kui 51 riigis ja nende järgi on tehtud telefilme. Agatha Christie pärandifondi heakskiidul avaldas ta esimese Hercule Poirot’ romaanina „Monogrammimõrvad” (2014), millele järgnesid „Suletud kirst” (2016) ja „Kolme neljandiku mõistatus” (2018).
Maailma nupukaim detektiiv, Agatha Christie romaanide „Mõrv Idaekspressis” ja „Surm Niilusel” legendaarne tegelane Hercule Poirot naaseb Sophie Hannah’ romaanis „Kingfisher Hilli…
Fabian Riski rahvusvahelise bestselleri sarja kolmas raamat on õudustäratav lugu varastatud identiteedist ja sarimõrvadest. KUUMAL SUVEPÄEVAL Politsei jälitab kiirust ületavat autot läbi Helsingborgi tänavate. Sadamakaile jõudnud, jätkab juht sõitu Öresundi väina külma ja pimeda vee suunas. TRAAGILINE ÕNNETUS Vrakist välja toodud laip osutub Peter Briseks, kes on üks linna rikkamaid tehnoloogiaettevõtjaid. Fabian Risk ja tema meeskond on kindlad, et tegemist on enesetapuga. Noor, rikas, edukas – Brise lihtsalt ei teadnud, kuidas abi paluda. JA SIIS LÄHEB KÕIK KÜLMEMAKS … Aga lahkamine paljastab midagi ootamatut. Brise oli õnnetuse hetkeks juba surnud. Ta oli kaks kuud tagasi jõhkralt mõrvatud. Tema keha on peaaegu ideaalses seisukorras kaheksateistkümne miinuskraadi juures külmutatud … Miski siin ei klapi. Ja kui piirkonnas tuleb päevavalgele rida teisi veidraid mõrvu ja kummalisi käitumismustreid, asub Fabian Risk asja uurima.
Fabian Riski rahvusvahelise bestselleri sarja kolmas raamat on õudustäratav lugu varastatud identiteedist ja sarimõrvadest. KUUMAL SUVEPÄEVAL Politsei jälitab kiirust ületavat…
Michael ja Ellis kasvavad ?les 1960ndate Oxfordis, aga see pole keepide ja tornide akadeemiline Oxford, vaid autotehase ja t??lisklassi oma. J?esuplusi, rattas?itu ja luulet t?is poisip?lvesuvesid kaitseb Ellise ema usk, et ilu ja ?rnus on k?igile lubatud, ka meestele.Aga k?ik ?rn ja ilus v?ib kergesti katki minna. Murdumise h??l on p?ris vaikne ja ?ldse mitte dramaatiline, m?tleb Michael. Kumbki mees p??ab murtud s?damega omamoodi toime tulla. Michael kogeb haiglakoridore m??da k?ies ja L?una-Prantsusmaal ekseldes, milline inimlik side ja kaastundlik solidaarsus v?ib tekkida v?hiv??raste vahel. Ellis p??ab oma s?dame killud turvaliselt pappkasti pakkida ja tal ?nnestub ennast peaaegu veenda, et tal, nagu „V?lur Ozi” plekkmehel, polegi s?dant.„Plekkmees” on Sarah Winmani kolmas romaan. Tema sulest on varem ilmunud „Kui jumal oli j?nes” ja „Imeliste s?ndmuste aasta”.
Michael ja Ellis kasvavad ?les 1960ndate Oxfordis, aga see pole keepide ja tornide akadeemiline Oxford, vaid autotehase ja t??lisklassi oma. J?esuplusi, rattas?itu ja luulet t?is…
„Doktor Živago“ on Vene kirjaniku Boriss Pasternaki (1890–1960) maailmakuulus romaan (esmatrükk 1957 Itaalias), kuhu autor on enda sõnutsi sisse kirjutanud iseenda elu salajased läbielamised ning mõttepesad. Suurteoses esitatakse panoraamne pilt Venemaa arengust alates XX sajandi algusest kuni umbes 1950. aastateni, mille märksõnadeks on vägivald ja viletsus, vaimusuurus ja armastus, ühe ajastu kokkuvarisemine ja uue sündimine, kuid eelkõige räägitakse selles romaanis inimese hingest ja soovist jääda igas olukorras inimeseks.
Teose peategelaseks on arst ja poeet, kelle perekonnaelu pingeid ja vaibumatut armastust oma muusa, teise mehe naise Lara vastu on nähtud Venemaad ja vene rahvast sajandi alguses vapustanud panoraamsete sündmuste taustal.
Oma lüürilis-eepilise laadi, psühholoogilise ilmekuse, inimese vaimumaailma süüvimise tõttu erineb romaan kõigist teistest oma aja teostest, mistõttu on seda võrreldud Lev Tolstoi „Sõja ja rahuga“. Pasternak ise pidas „Doktor Živagot“ täiesti eriliseks ja sellest pidi saama kogu tema eelneva loomingu kokkuvõte.
Romaani järgi valmis 1965. aastal ka menukas film (režissöör David Lean), peaosas Omar Sharif.
„Doktor Živago“ on Vene kirjaniku Boriss Pasternaki (1890–1960) maailmakuulus romaan (esmatrükk 1957 Itaalias), kuhu autor on enda sõnutsi sisse kirjutanud iseenda elu salajased…
«Pärsia kirjad» on satiirižanri põhjapanevamaid teoseid maailmakirjanduses. Et aga «Pärsia kirjade» huumor ja satiir meile mõistetavad oleksid, oleks ehk kohane meenutada ajastut. Louis XIV, valitsenud suurriiki 74 aastat (kauem pole vist üleüldse keegi maailma ajaloos riiki valitsenud), suri kogu Euroopale kergenduseks 1715.a. Troonipärija Louis XV-nda alaealisuse tõttu hakkas riiki juhtima Orléans'i hertsog Philippe, kes armastas luksust, pidusid ja tralli. Ka paberraha sissetooja John Law' afäär langeb just sellesse ajajärku. Valitseva ringkonna argielu oli üks lõpmata pillerkaar, õukondlaste vaimsel piiratusel polnud aga põhja ega lage… Nojah, tuleb tuttav ette. Tõepoolest, «Pärsia kirju» lugedes jääb mulje, et maailm pole mitme sajandi vältel suurt muutunudki. Aga kas siis šedöövritega pole ikka nii? Eks nad seetõttu šedöövrid olegi, et aeg pole suutnud nende sõnumit kahandada ega ähmastada. … Kaks noort pärslast saabuvad Euroopasse ja mida nad siin kõik näevad ja kuulevad?!?… Lauri Leesi
«Pärsia kirjad» on satiirižanri põhjapanevamaid teoseid maailmakirjanduses. Et aga «Pärsia kirjade» huumor ja satiir meile mõistetavad oleksid, oleks ehk kohane meenutada ajastut.…
Pöial-Liisi on väike heasüdamlik pöidlapikkune tüdruk, kes armastab väga päikesepaistet, linnulaulu ja lilli. Ühel ööl aga röövib kärnkonna mamma tütarlapse, et too oma pojale naiseks panna. Sellest saab alguse Pöial-Liisi muinasjutuline seiklus. Hans Christian Anderseni tuntud muinasjuttu on illustreerinud Siima Škop.
Pöial-Liisi on väike heasüdamlik pöidlapikkune tüdruk, kes armastab väga päikesepaistet, linnulaulu ja lilli. Ühel ööl aga röövib kärnkonna mamma tütarlapse, et too oma pojale…
«Korsiklastele pole see kuigi oivaline meelitus, kui vihjatakse, et nad kuuluvad suure rahvuse hulka. Korsiklased tahavad olla eriline rahvas ja seda pretensiooni õigustavad nad nii hästi, et ei jää muud kui neile järele anda.» See lause «Colombast» peaks eestlasest lugejale nii mõndagi ütlema. Eks meiegi pahanda, kui meid kusagil maailma metropolis mõne teise suurrahva hulka arvatakse. Olgu meie raamatuke meenutuseks, et mitte ainult meie ei püüdle suveräänsuse poole. Nüüd, lugenud läbi Prosper Merimee «Colomba», saab ehk meilegi mõistetavaks, miks Korsikal endistviisi kõlavad paugud ning aeg-ajalt lõhkeb nii mõnigi pomm. Lauri Leesi Raamat sisaldab prantsuse romantismi silmapaistva esindaja Prosper Merimee kaks jutustust – «Colomba» ja «Carmeni».
«Korsiklastele pole see kuigi oivaline meelitus, kui vihjatakse, et nad kuuluvad suure rahvuse hulka. Korsiklased tahavad olla eriline rahvas ja seda pretensiooni õigustavad nad…
Arthur Conan Doyle'i kunagi oma lõbuks kirjutatud lood on tänapäeval klassikaks saanud. Tema kangelased Sherlock Holmes ja doktor Watson on paljudele lugejatele sedavõrd omaseks saanud, et Holmesi nimele tuleb veel praegugi kirju, kus talt palutakse abi. Käesolevas raamatus kuulete lugu «Baskerville'ide koer». Loeb Tambet Tuisk.
Arthur Conan Doyle'i kunagi oma lõbuks kirjutatud lood on tänapäeval klassikaks saanud. Tema kangelased Sherlock Holmes ja doktor Watson on paljudele lugejatele sedavõrd omaseks…
Arthur Conan Doyle'i kunagi oma lõbuks kirjutatud lood on tänapäeval klassikaks saanud. Tema kangelased Sherlock Holmes ja doktor Watson on paljudele lugejatele sedavõrd omaseks saanud, et Holmesi nimele tuleb veel praegugi kirju, kus talt palutakse abi. Käesolevas raamatus kuulete lugu «Sherlock Holmesi memuaarid». Loeb Tambet Tuisk.
Arthur Conan Doyle'i kunagi oma lõbuks kirjutatud lood on tänapäeval klassikaks saanud. Tema kangelased Sherlock Holmes ja doktor Watson on paljudele lugejatele sedavõrd omaseks…
Arthur Conan Doyle´i kunagi oma lõbuks kirjutatud lood on tänapäeval klassikaks saanud. Tema kangelased Sherlock Holmes ja doktor Watson on paljudele lugejatele sedavõrd omaseks saanud, et Holmesi nimele tuleb veel praegugi kirju, kus talt palutakse abi. Käesolevas raamatus kuulete lugu «Sherlock Holmesi seiklused» Sherlock Holmesi lugude I osast. Loeb Tambet Tuisk.
Arthur Conan Doyle´i kunagi oma lõbuks kirjutatud lood on tänapäeval klassikaks saanud. Tema kangelased Sherlock Holmes ja doktor Watson on paljudele lugejatele sedavõrd omaseks…
Arthur Conan Doyle´i kunagi oma lõbuks kirjutatud lood on tänapäeval klassikaks saanud. Tema kangelased Sherlock Holmes ja doktor Watson on paljudele lugejatele sedavõrd omaseks saanud, et Holmesi nimele tuleb veel praegugi kirju, kus talt palutakse abi.
Arthur Conan Doyle´i kunagi oma lõbuks kirjutatud lood on tänapäeval klassikaks saanud. Tema kangelased Sherlock Holmes ja doktor Watson on paljudele lugejatele sedavõrd omaseks…
