16-aastane Anika naaseb kunagisse kodulinna, kust ta põgenes valusate lapsepõlvemälestuste ‒ pinged perekonnas, koolikiusamine, heidikuks olemine ‒ eest. Neiu kannab endas ikka veel talle kunagi osaks saanud ülekohut, kuid väliselt on ta täiesti muutunud. Keegi ei tunne teda ära. Ta pole enam Anika, vaid Ana.
Peagi otsustavad Ana ja tema sõbrad võtta vastu väljakutse – veeta nädalavahetus üleujutuste piirkonnas asuvas talumajas, mis on kuulus legendide ja hirmuäratavate sündmuste poolest. Lõbus õhtu muutub aga tõeliseks õudusunenäoks, mille keskmes on salapäraselt kadunud tüdruk. Enam pole võimalik aru saada, mis on tõeline, mis unustatud, mis väljamõeldud. Mis tegelikult selle öö sündmuste taga on – seletamatud müstilised jõud, narkootikumid või kättemaks? Või äkki need kõik koos?
Auhinnatud krimipõnevik noortele!
16-aastane Anika naaseb kunagisse kodulinna, kust ta põgenes valusate lapsepõlvemälestuste ‒ pinged perekonnas, koolikiusamine, heidikuks olemine ‒ eest. Neiu kannab endas ikka…
Peretragöödiaid on mitmesuguseid ja selle loo tegelased on igaüks omal kombel nende ohvrid. Pärast naise kaotamist raskele haigusele kasvatab Bill üksi oma kaheksa-aastast tütart Sallyt. Eluga toimetulekuks on ta sunnitud ühe toa korterist välja üürima. Sinna asub elama Karla, kes on põgenenud Põhja-Rootsist oma narkomaanist ema juurest, et õppida Lundi ülikoolis juristiks. Selleks, et majanduslikult hakkama saada, koristab ta jõukate inimeste Steven ja Regina Rytteri uhket maja. Kuid doktorihärra ja tema naise elu on kuidagi veider. Naine veedab oma päevi suletuna pimedasse magamistuppa. Billi naise kunagine sõbranna Jennica satub Tinderis kaaslast otsides Steven Rytteri peale ning otsustab õnne proovida. Suveromanss on imeilus, kuid midagi hõljub ikkagi õhus. Suve lõpus leitakse aga Steven ja Regina Rytter oma kodust mõrvatuna. Kahtlusalusena peetakse kinni Bill. Selles Põhjamaade meisterlikus kriminaalromaanis hargneb lahti lugu sõltuvusest ja õiglusest, kus piir õige ja vale vahel on õhkõrnuke. Billi, Karla ja Jennica jutustuste kaudu hoiab Mattias Edvardsson lugejaid kogu aeg põnevil, näidates, mis juhtub tavaliste inimestega, kui nad satuvad ebatavalisse olukorda, kus tuleb midagi või kedagi ohverdada.
Peretragöödiaid on mitmesuguseid ja selle loo tegelased on igaüks omal kombel nende ohvrid. Pärast naise kaotamist raskele haigusele kasvatab Bill üksi oma kaheksa-aastast tütart…
Prantsuse kirjaniku Maurice Leblanci (1864–1941) kriminaalromaanide kangelane, härrasmees ja meistervaras Arsène Lupin on prantsuskeelsetes maades sama populaarne kui Sherlock Holmes või Hercule Poirot inglise kultuuriruumis. Lupin on üks neid romaanikangelasi, keda rahvas on alati armastanud, sest ta röövib rahakaid, veab ninapidi võimuesindajaid ja tunneb kaasa vaestele. Nagu ikka, suudab võitmatu ja võluv kelm kõige keerulisemadki olukorrad enda kasuks lahendada. Arvukatest seiklustest väljub ta alati terve naha ja kuningliku saagiga.
„Härrasvaras Arsène Lupin“ sisaldab üheksat juhtumit meistervarga tegemiste kullavaramust. Lupini lugude instseneeringud on olnud suured õnnestumised, nende põhjal on valminud ka Netflixi samanimeline teleseriaal.
Prantsuse ajakirjanik ja kirjanik Maurice Leblanc on eelkõige tuntud just tänu Arsène Lupini tegelaskuju loomisele. Leblanc sündis 1864. aastal Normandia ajaloolises pealinnas Rouenis Itaaliast pärit perekonnas. Varajases nooruses, pärast õpinguid mitmes riigis, siirdus ta Pariisi, kus tegutses ajakirjanikuna ja avaldas ka mõne ilukirjandusliku teose, kuid ilma erilise eduta. 20. sajandi alguses, kui Prantsusmaad tabas Sherlock Holmesi vaimustus, palus ajakirjanik Pierre Lafitte oma sõbral Maurice Leblancil kirjutada lühikese kriminaaljutustuse uuele ajakirjale Je Sais Tout. Ilma ühegi ideeta ja kurjategijatest midagi teadmata võttis Leblanc sule ja nii sündiski tema kangelane härrasvaras Arsène Lupin. Esimene lugu – „Arsène Lupini arreteerimine“ – ilmus 15. juulil 1905. Aastatel 1905 kuni 1941 kirjutas Leblanc kaheksa romaani ja kolmkümmend üheksa lühijuttu ning viis näidendit, mille peategelane oli Arsène Lupin.
Prantsuse kirjaniku Maurice Leblanci (1864–1941) kriminaalromaanide kangelane, härrasmees ja meistervaras Arsène Lupin on prantsuskeelsetes maades sama populaarne kui Sherlock…
Üks vana juhtum avatakse uuesti, kui matkaja leiab Svartskogi metsast noore neiu maised jäänused. Neiu on tapetud ja tükeldatud sarimõrvar Tom Kerri käekirja järgi. Kuid Kerr istub neljandat aastat kinni ja kõige järgi otsustades on õudse teo taga Kerri abiline, kelle meedia on nimetanud Selleks Teiseks. Kripos (Norra NCIS) ja Adrian Stiller valmistuvad operatsiooniks, kus Kerr peaks näitama, kuhu mattis veel ühe tüdruku, kelle mõrva ta äsja on üles tunnistanud. Matmispaik asub Wistingu politseipiirkonnas Eftangis ja tema vastutab kordusütluse operatsiooni käigus turvalisuse eest. Lisaks on Stiller kutsunud Wistingu tütre, vabakutselise fotograafi Line operatsiooni filmima. Operatsiooni käigus läheb miski aga kohutavalt valesti ja Wistingule langeb vastutus sarimõrvari põgenemise ja mitme politseiniku haavatasaamise pärast. Tom Kerr ja See Teine on jälle vabalt tegutsemas. „Kuritahtlikkus“ on kolmas osa Jørn Lier Horsti uues krimisarjas „Lahendamata juhtumite kvartett”. JØRN LIER HORST (s 1970) töötas 2013. aasta septembrini Vestfoldi politseipiirkonna juhtivuurijana, nüüd on aga täiskohaga kirjanik. Lisaks politseinikuharidusele on ta ülikoolis õppinud ka kriminoloogiat, filosoofiat ja psühholoogiat. Kirjaniku esikromaan oli 2004. aastal Gyldendali Norra kirjastuses ilmunud „Nøkkelvitnet“ (e k „Võtmetunnistaja“). See oli esimene romaan sarjast, mille peategelane on juhtivuurija William Wisting. Sarjast on Norras müüdud ligi 1,5 miljonit eksemplari ja seda on tõlgitud 30 keelde. 2019. aastal näidati suure eduga telekanalil Viaplay mitme Horsti raamatu põhjal vändatud 10-osalist sarja, kus Wistingu rollis säras Sven Nordin.
Üks vana juhtum avatakse uuesti, kui matkaja leiab Svartskogi metsast noore neiu maised jäänused. Neiu on tapetud ja tükeldatud sarimõrvar Tom Kerri käekirja järgi. Kuid Kerr…
„Armastus“ jutustab kaunilt ja sõnatäpselt paralleelse loo Jonist ja Vibekest Põhja-Norra polaaröö pakases väikeses asulas, kuhu nad on hiljuti kolinud. Kumbki viibib oma maailmas, millest teisel ei ole aimu. Jon elab fantaasiakujutlustes, leiab uusi sõpru, unistab oma sünnipäevast. Ta saab järgmisel päeval üheksa-aastaseks. Vibeke veedab öö juhusliku mehega. Mõlemad loovad mõttes oma reaalsuse, millel on traagilised tagajärjed. „Armastus“ on napisõnaline. Lihtsate kokkuhoidlike lausetega, mis on nagu pahvakud pakaseõhus, tekitab autor lugejas aina süveneva pinge, mis lööb hinge kinni. Hanne Ørstavik (snd 1969) on tänapäeva Norras üks silmapaistvamaid kirjanikke. „Armastus“ (ilmunud 1997) valiti 2006. aastal viimase 25 aasta parimate norra raamatute seas 6. kohale. Ørstavikilt on eesti keeles ilmunud romaan „Kirikuõpetaja“ (2010).
„Armastus“ jutustab kaunilt ja sõnatäpselt paralleelse loo Jonist ja Vibekest Põhja-Norra polaaröö pakases väikeses asulas, kuhu nad on hiljuti kolinud. Kumbki viibib oma…
Micke ja Bianca kolivad rahulikku eramupiirkonda, mis paistab nende pere jaoks täiuslik elupaik. Aga sedamööda, kuidas nad oma uusi naabreid tundma õpivad, hiilib ligi ebameeldivustunne. Sama hoovi peal elab Jacqueline, endine fotomodell, kel on raske oma elu rööbastele saada, ja tema poeg Fabian, kes ei ole päris nagu teised lapsed. Samuti elab seal Ola, kes näeb vaeva, et pärast röövkallaletungi oma tervis jälle korda saada ja kelle kinnisideeks saab idüllilise naabruskonna turvalisuse säilitamine. Lisaks veel pensionärid Gun-Britt ja Åke, kes valvavad naabrite igat sammu. Kui Biancale nende enda maja ees otsa sõidetakse, paistab esialgu olevat tegu traagilise õnnetusega. Aga sellal kui tema haiglas oma elu eest võitleb, süveneb politsei ja teiste hoovielanike kahtlus. Micke on alati uskunud õiglusse. Aga mis siis, kui selle võidule pääsemiseks on vaja kasutada vägivalda? Mattias Edvardsson on kirjanik ning rootsi keele ja psühholoogia õpetaja gümnaasiumis. 2016. aastal avaldati tema debüütromaan „En nästan sann historia“ („Peaaegu tõestisündinud lugu“) ja 2018. aastal tegi ta suure rahvusvahelise läbimurde põnevusromaaniga „Täiesti tavaline perekond“. See on tõlgitud kolmekümne kolme keelde ja meeldinud nii kriitikutele kui lugejatele. Mattias elab koos oma perega Lundi lähistel Löddeköpinges.
Micke ja Bianca kolivad rahulikku eramupiirkonda, mis paistab nende pere jaoks täiuslik elupaik. Aga sedamööda, kuidas nad oma uusi naabreid tundma õpivad, hiilib ligi…
Külalised kogunevad Iirimaa ranniku lähedal asuvale saarele, et tähistada kahe inimese abiellu astumist. Peigmees: nägus ja sarmikas, tõusev teletäht. Pruut: terane ja ambitsioonikas, ajakirja väljaandja. Tegemist on pulmadega, mis sobiks ajakirja või kõlbaks kuulsusele: disaineri käe all valminud kleit, kauge koht, luksuslik pidu, eriline käsitööviski. Mobiililevi võib küll hakkida ja lained pisut raputada, kuid kõik on meisterlikult kavandatud ja viiakse niisama meisterlikult ellu.
Aga olgu plaanid kuitahes täiuslikud, inimloomust see ei muuda. Kui korgid šampanjapudelitelt minema lendavad ja pidu algab, hakkavad meenutuste ja heade soovidega segunema ja pinnale kerkima vana vimm ja väiklane kadedus. Peigmehe semud algatavad kooliaegse joomismängu. Pruutneitsi rikub ära oma kleidi ja see ei juhtu just päris kogemata. Pruudi kauaaegne (meessoost) sõber saab maha ebameeldivalt intiimse toostiga.
Ja siis leitakse üks nende seast surnuna. Kes külalistest ei soovinud õnnelikule paarile head? Ja ehk oleks olulisem küsida: miks?
Lucy Foley õppis Durhami ülikoolis ja Londoni ülikooli kolledžis inglise keelt ja töötas mitu aastat ilukirjanduse toimetajana. Tema tõeline läbimurre krimikirjanduse tippautorite sekka toimus 2019. aastal raamatuga „Jahiseltskond“ (eesti keeles 2020).
Külalised kogunevad Iirimaa ranniku lähedal asuvale saarele, et tähistada kahe inimese abiellu astumist. Peigmees: nägus ja sarmikas, tõusev teletäht. Pruut: terane ja…
Lydia on surnud. Aga seda nad veel ei tea ... Marilyn ja James Lee on otsustanud, et just nende lemmiklaps Lydia teeb teoks kõik unistused, mis nende endi jaoks omal ajal kättesaamatuks jäid: Marilyn näeb tütart arstina, mitte koduperenaisena; James soovib, et Lydia oleks koolis populaarne ja aktiivse seltsieluga. Kui kohalikust järvest leitakse Lydia surnukeha, vallandub Leede niigi napilt tasakaalus püsinud perekonnas kaos. Süütundest vaevatud James valib tee, mis võib ta abielu hävitada. Painatud ja kättemaksuhimuline Marilyn tahab iga hinna eest leida süüdlase. Lydia vend Nathan peab juhtunus kindlalt vastutavaks Jacki, naabruses elavat „paha poissi“. Tegelikult on noorim laps, Hannah, ainus, kes teisi jälgides neist palju enamat taibata oskab ning võib olla ka ainus, kes tõde aimab. „Kõik, mis ma sulle rääkimata jätsin“ on valus ja sügavalt liigutav lugu perekonna, juurte ja kodu tähendusest. See paeluv ja tundlik perekonnaportree kujutab kultuurides ja perekondades laiutavaid kuristikke ja kirjeldab ilmekalt, mil moel emad ja tütred, isad ja pojad, abikaasad alati üksteise mõistmise nimel pingutavad. Eesti keeles on ilmunud ka Celeste Ng raamat „Sädemest tõuseb leek“ (2018).
Lydia on surnud. Aga seda nad veel ei tea ... Marilyn ja James Lee on otsustanud, et just nende lemmiklaps Lydia teeb teoks kõik unistused, mis nende endi jaoks omal ajal…
Mõrvalood Kopenhaagenis. Kørneri ja Werneri teine lugu Kopenhaagenis on sügis. Linna kohal ladistab paduvihma, kui südalinna purskkaevust leitakse alasti naise laip. Surnukehal on kummalised sümmeetrilised sisselõiked ja ta on verest tühjaks jooksnud – seesugust mõrvaviisi ei ole politsei kunagi varem näinud. Uurimine viib inspektor Jeppe Kørneri ja tema kolleegid arstide ja õdede, patsientide ja lähedaste sekka, tervishoiusüsteemi, kus mured on tõsised ja ambitsioonid suured. Jeppe paariline, Anette Werner on sünnituspuhkusel ja tema asemel on Jeppe kaaslaseks pikaldane vanemaealine inspektor Falck. Anette omakorda püüab sisse elada emarolli ja samal ajal omal käel juhtumit uurida. Viimane on kergem kui esimene. Aga sugugi mitte ohutu. Ja kuidas läheb nuuskur Esther de Laurentil? Teda vaevab raskemeelsus ja ta külastab psühhiaatrit, kes varjab ise tumedaid saladusi. Võrk tõmbub koomale, aga kelle ümber? Kas võrku jäävad need, kelle vaim on habras, või teised, kes nende eest hoolt kannavad? Katrine Engberg on edukamaid Taani naiskrimiautoreid. Tema raamatuid on avaldatud enam kui 15 keeles. Kopenhaageni Østerbro linnaosa on Katrine kodu juba tema lapsepõlvest saati, praegu elab ta seal koos oma poja ja mehega.
Mõrvalood Kopenhaagenis. Kørneri ja Werneri teine lugu Kopenhaagenis on sügis. Linna kohal ladistab paduvihma, kui südalinna purskkaevust leitakse alasti naise laip. Surnukehal on…
„Tütar” on Neshovite saaga kuues raamat, järg romaanidele „Berliini paplid”, „Erakvähid”, „Rohelised aasad” (eesti keeles kõik 2008), „Andestada saab alati” (2017) ja „Elunautijad” (2018). Margido on lahkunud ja Torunn Neshovi matusebüroo juhtimise üle võtnud, jätkates samal ajal ka vana talu enda omaks muutmist. Aga kui ta soovib oma perekonnanimeks võtta Neshov, katkeb hetkega vaikselt üles ehitatud hea kontakt emaga. Pealegi on tallu oodata külla Erlendit kogu tema seitsmeliikmelise Taani perega. Torunn on murede käes murdumas. Asja ei tee ka paremaks Kai Rogeri poolt Erlendi lastele rõõmuks toodud kaks põrsast. Torunni jaoks on sead läbitud eluetapp, nagu ka Erlend ja Kai Roger. Aga seekord saab Torunn näha, mis puust Erlend tehtud on. Ja võib-olla on lõppkokkuvõttes Kai Rogeril nii mõneski asjas õigus.
Selle raamatuga tõmbab autor saaga lahtised otsad kokku. See on Torunni raamat: romaan naisest, kes on terve oma elu põgenenud, aga nüüd lõpuks julgeb võtta vastutust, seista enda eest ning valida armastuse.
Norra kirjanik Anne B. Ragde (snd 1957) on kirjutanud hulgaliselt romaane ja novellikogusid. Tema raamatuid on tõlgitud rohkem kui 20 keelde. Sigrid Undseti eluloo eest pälvis ta Norra kõrgeima kirjandusauhinna. Suurima tunnustuse on ta saavutanud mitmete auhindadega pärjatud Neshovi-raamatutega. Saaga põhjal on valminud populaarne telesari. Eesti keeles on ilmunud ka tema romaanid „Öine soov” (2010) ja „Ma teen su nii õnnelikuks” (2012).
„Tütar” on Neshovite saaga kuues raamat, järg romaanidele „Berliini paplid”, „Erakvähid”, „Rohelised aasad” (eesti keeles kõik 2008), „Andestada saab alati” (2017) ja…
Oma esimest armastust mäletad ju alati. Eks ole …?
See algas nelja sõnaga: „Mulle meeldib su naer. x“
Aga see oli kaksteist aastat tagasi.
Päriselt algas see päeval, kui Georgina lasti lahti Sheffieldi Kõige Hullemast Restoranist ( Tripadvisor) ja ta leidis Maailma Kõige Hullema Peika ( Georgina parimad sõbrad) kellegi teisega voodist. Nii et kui tema uus boss Lucas McCarthy osutub poisiks, kes talle need sõnad kunagi ammu kirjutas, tundub, et siit võib midagi alguse saada.
Kuid on üks probleem. Tundub, et Lucas ei mäleta Georginat – kohe üldse mitte … Lucasega taas kohtudes näeb Georgina veel paremini, milline sasipundar ta elu on, ning lisaks toob see pinnale sünge saladuse minevikust. Ainult tema teab tõde selle kohta, mis juhtus viimasel koolipäeval ja miks ta on sellel end kõik need aastad kummitada lasknud Südamlik ja elujaatav lugu esimesest armastusest, sassis elust ja süngest minevikusaladusest.
„Ära unusta mind“ on haarav ja mõnusalt romantiline raamat, mida ei saa käest panna. Sunday Timesi menukite autor Mhairi McFarlane sündis 1976. aastal Šotimaal. Pärast lühiajalist ajakirjanikukarjääri hakkas ta kirjutama romaane ja tema esimest raamatut „You Had Me At Hello“ saatis kohe edu. Nüüdseks on ta kirjutanud kuus raamatut ning elab koos mehe ja kassiga Nottinghamis.
Oma esimest armastust mäletad ju alati. Eks ole …?
See algas nelja sõnaga: „Mulle meeldib su naer. x“
Aga see oli kaksteist aastat tagasi.
Päriselt algas see päeval, kui Georgina…
Jarmalandi kroonikate II osa, Salajaki lahing on lõppenud, kuid viitrijaht mitte. Paljud on põgenenud maa alla. Viiter Ristin ja Salajaki prints Dhor liiguvad aeglaselt sügavikku, mida nimetatakse Jarmalandiks. Neil on kannul salk sõdureid, rüütleid ja haldjaid ning ronijad Niklis ja Jöran Egg. Nüüd peavad viitrid ja inimesed võitlema tundmatus maailmas, kus puhub jäine tuul ja varjude seas varitsevad kurjad olendid …
Tulge seiklema 14. sajandi Rootsisse. Aega, mis on täis sõdu ja võimuvõitlust ning kus viitrid, haldjad ja lohemaod on sama tõelised ja ohtlikud kui katk.
„Jarmalandi kroonikad“ on põhikooliealistele noortele mõeldud ainulaadne fantaasiaeepos, mille tegevus toimub keskaegses Skandinaavias, kus inimeste kõrval tegutsevad ka viitrid, haldjad ja lohemaod.
Jarmalandi kroonikate II osa, Salajaki lahing on lõppenud, kuid viitrijaht mitte. Paljud on põgenenud maa alla. Viiter Ristin ja Salajaki prints Dhor liiguvad aeglaselt sügavikku,…
Raamatu „Üks meist valetab“ autori uus tuline põnevik, milles „Tõde või tegu“ osutub surmavaks mänguks.
Karen M. McManuse uus põnevik viib meid tagasi Bayview’ keskkooli. Romaanis „Üks meist valetab“ kirjeldatud sündmustest on möödas poolteist aastat. Nüüd on keegi käima lükanud mängu „Tõde või tegu“. See mäng aga ei ole tavapärane, selles kehtivad uued reeglid. Kui mängija valib tõe, on tema kõige süngemad saladused varsti kõigile teada. Kui ta aga otsustab teo kasuks, on ta peagi vastamisi ohu või isegi surmaga. Bayview’ tarmukad teismelised peavad mängualgataja leidmiseks taas koos tegutsema, enne kui on liiga hilja …
No kuule, Bayview, sa tead, et oled seda igatsenud.
Tere tulemast tagasi Bayview’ keskkooli! Raamatus „Üks meist valetab“ kirjeldatud sündmustest on möödunud poolteist aastat ja noored on oma eluga edasi läinud. Pärast Simoni surma on paljud proovinud tema asemele astuda, kuid keegi pole kuulujuttude levitamisel samavõrra edukas olnud. Kuni praeguseni.
Nüüd on alanud mäng, mis ei vaja tutvustamist ‒ „Tõde või tegu“. Kuid see mäng ei ole kaugeltki tavapärane. See mäng on surmatoov. Kui valid tõe, võidakse paljastada sinu kõige süngemad saladused. Alati vali tegu, manitseb ka salapärane mängulooja ise. Paraku võib teoga nõustumine olla ohtlik ja tuua kaasa koguni surma.
ÜKS MEIST ON JÄRGMINE
Kes on see Tundmatu selle mängu taga? Bayview’ teismelised peavad tema leidmiseks taas koos tegutsema, enne kui on liiga hilja … Tikk-takk …
Karen M. McManuse närvekõditavas põnevikus kohtub lugeja romaanist „Üks meist valetab“ (2019) juba tuttavate tegelastega. Eesti keeles on ilmunud ka McManuse teos „Kaks suudavad saladust hoida“ (2019).
Raamatu „Üks meist valetab“ autori uus tuline põnevik, milles „Tõde või tegu“ osutub surmavaks mänguks.
Karen M. McManuse uus põnevik viib meid tagasi Bayview’ keskkooli.…
Hendrik Groen ja Evert Duiker, truud sõbrad nii heas kui halvas, on 70+ ja naudivad rahulikku vanaduspõlve. Nad käivad teineteisel külas, mängivad malet ja räägivad elust. Ühel päeval on aga rahu rikutud, kui Evert ilmub Hendriku poole, üllatusena kaasas väike külaline. Meeltesegaduse hoos on ta endaga kaasa toonud hetkeks valveta jäetud võõra lapsevankri koos lapsega. Evert peab seda algul heaks naljaks, Hendrik aga arvab vastupidi.
Lapsehoidjatena käituvad sõbrad väga eeskujulikult, nuputades samal ajal, kuidas väiksekest võimalikult kiiresti ja märkamatult vanematele tagasi toimetada. Kuid tahtmatust kasuvanemlusest loobumine ei osutugi nii lihtsaks, sest kadunud lapsega seoses on omad huvid ka kooli haldusjuhil, linnapeal ja nii mõnelgi teisel.
Väike üllatus on kolmas osa Hendrik Groeni raamatusarjast. See ei räägi Hendriku ja Everti elust hooldekodus, kus nad kõik pea peale pööravad, vaid ajast, kui mõlemad veel oma kodus elavad ja teineteisel külas käivad. Muul ajal tegeleb Hendrik eelkõige maailmaparandamisega, saates ajalehtedele kriitilisi lugejakirju, mis on sepitsetud talle iseloomulikus humoorikas stiilis.
Hendrik Groeni ülimenukate salapäevikute eellugu
Hendrik Groen ja Evert Duiker, truud sõbrad nii heas kui halvas, on 70+ ja naudivad rahulikku vanaduspõlve. Nad käivad…
„Vabadus“ on Arne Dahl oma parimal kujul – tempokas, põnev ja üllatusrohke.
Sam Bergeri elu on õnnest kaugel. Molly Blom on jäljetult kadunud, kandes tõenäoliselt tema last. Sam teenib elatist kindlustuspettuste mitte eriti motiveeritud uurijana ning unistus ühisest elust Mollyga ja töö eradetektiivina näivad olevat kättesaamatumad kui kunagi varem.
Siis saab ta tulusa salapärase tööotsa. Naine nimega Nadja on röövitud ja tema terapeut otsib Sami abi – politseid ei tohi asjasse mitte mingil juhul segada.
Jaht viib Sami kadunud varanduseni, saagini, mis on aastate jooksul palju kurjategijaid ligi meelitanud. Ja Nadja pole võib-olla ainus, kes on ohus. Miks viib see surmav varandus ka Molly Blomini?
Arne Dahlilt on eesti keeles varem ilmunud 6 teost raamatusarjas „Mirabilia“, samuti põnevikud „Sisemaa“, „Piirimaa“ ja „Vetevald“.
„Vabadus“ on Arne Dahl oma parimal kujul – tempokas, põnev ja üllatusrohke.
Sam Bergeri elu on õnnest kaugel. Molly Blom on jäljetult kadunud, kandes tõenäoliselt tema last.…
Politseiinspektor William Wistingu põnevik. Kui Töölispartei lugupeetud juhtfiguur Bernhard Clausen infarkti tagajärjel sureb, siis kutsutakse uurija Wisting kiirkohtumisele peaprokuröri juurde. Clauseni suvilast on leitud midagi, mis kuidagi ei passi kokku Clauseni tubli ja kristallpuhta poliitiku kuvandiga. Ohus võivad olla riiklikud huvid ning juhtumit peab uurima varjatult avalikkuse ja ajakirjanduse eest. Lisaks paarile väljavalitud politseitöötajale kutsub Wisting oma salajasse uurimisrühma ajakirjanikust tütre Line. Parteiveterani minevikus ristuvad mitme lahendamata kriminaalasja jäljed. 2003. aastal kadus Oppegårdis Gjersjø järve ääres kala püüdes noor mees ja üsna varsti pärast seda jõudis peaprokurörini kiri tekstiga: „Uurige tervishoiuminister Bernhard Clausenit seoses Gjersjø juhtumiga.“ Tookord ei pööratud vihjele suuremat tähelepanu ega uuritud seda. Juhuslikult on sama kadumislugu jõudnud ka Kripose lahendamata juhtumite eriuurimisrühma juhi Adrian Stilleri lauale ja Wisting mõistab vastumeelselt, et Bernhard Clauseni peidetud saladuste paljastamiseks vajab ta Stilleri abi.
Politseiinspektor William Wistingu põnevik. Kui Töölispartei lugupeetud juhtfiguur Bernhard Clausen infarkti tagajärjel sureb, siis kutsutakse uurija Wisting kiirkohtumisele…
Siglufjörður: idülliline ja vaikne kaluriküla Põhja-Islandil; paik, kus keegi uksi ei lukusta ja kuhu pääseb üksnes kitsa, läbi mäe kulgeva tunneli kaudu. Ari Thór Arason: algaja politseinik oma esimesel ametikohal, kaugel eemal Reykjavíkki jäänud kallimast; minevikutaagaga, mida ta endaga kõikjale kaasa tassib. Kui lumest leitakse poolalasti, teadvusetu ja verest peaaegu tühjaks jooksnud naine ja tunnustatud eakas kirjanik kohalikus teatris surnuks kukub, leiab Ari end sündmuste keskpunktist kogukonnas, kus ta kedagi usaldada ei saa ning saladused ja valed on osa elulaadist. Laviin ja lakkamatud lumetormid sulgevad pääsu linna ja ööpäevaringne pimedus ähvardab Ari hulluks ajada. Kardinate vahelt piiluvad uudishimulikud pilgud, ja uurimine, mida noormees läbi viib, võtab aina keerulisema, kõhedust tekitavama ja isiklikuma plaani. Minevik mängib olevikuga kulli ja klaustrofoobsed pained kuhjuvad; Ari vajub aina sügavamale oma isiklikku lumepimedusse ja peab tabama tapja. „Pimeda Islandi“ sarja esimene raamat. „Ragnar Jónassoni kirjutused on täis kõhedalt poeetilist ilu – see raamat on kohustuslik lugemisvara Islandi noir’i aina kasvava austajaskonna ridadele. ” Peter James „Paeluv … vanamoodne mõrvamüsteerium, mida iseloomustab tugev keskne tegelaskuju ja lumevangi jäänud Islandi väikelinna tekitatud köitev taust. Ragnar on klaustrofoobiat kujutades arvestatav tegija.” Ann Cleeves „„Lumepimedus“ on tõsiselt hea nn suletud toa müsteerium: mõrva ja muude kuritegude uurimine suletud ühiskonnas, kus kahtlusaluseid on võrdlemisi vähe ... Jónasson ei tee sohki, tema vihjed on traditsioonilised ja hästi läbi mõeldud – ja lugeja aina keerab lehti. „Lumepimedus“ on moraaliküsimustes traditsioonilistest „vajaduspõhistest“ mõrvalugudest mitmekihilisem ja pakub pilguheitu süngematesse ja kahtlemata hirmutavamatesse mõttemaailmadesse.“
Siglufjörður: idülliline ja vaikne kaluriküla Põhja-Islandil; paik, kus keegi uksi ei lukusta ja kuhu pääseb üksnes kitsa, läbi mäe kulgeva tunneli kaudu. Ari Thór Arason: algaja…
Armastuse ja huumoriga kirjutatud südamlik lugu ühe mehe üllatavast eneseleidmise teest läbi seikluste, mis annavad ta elule uue mõtte.
Jonas Ebeneser on tüüpiline tee-kõik-ise mees, kes tunneb sundi „logisevat“ parandada, kuid samas ei suuda ta ise luua korda oma elus. Viiekümnene ja lahutatud, on ta hiljuti teada saanud, et pole oma tütre Gudrun Waterlily bioloogiline isa. Ta on vajunud eksistentsiaalsesse kriisi ja kaotanud kogu elujõu. Hooldekodus oma seniilset ema külastades mõtleb Jonas vargsi, kuidas, millal ja kus end oma viletsusest vabastada.
Et tema ainus tütar ta laipa leidma ei peaks, otsustab Jonas, et kõige parem on surra välismaal. Kaasas vaid tööriistakast ja vahetusriided, lendab ta nimetusse riiki, kus õhus on endiselt tunda sõja hõngu. Ta broneerib toa väikeses väheste külalistega hotellis Silence. Seal elades saab ta aru teiste inimeste armide sügavusest, hakates samal ajal oma hingehaavu uues valguses nägema.
Tähistamaks elu lõpmatuid valikuid, muutusi ja teist võimalust, on „Arm“ innustav lugu mehest, kogukonnast ja teekonnast läbi meeleheite sügavuste elu mõtte taasleidmise poole.
„Arm“ („Ör“) on Islandi kirjaniku ja kunstiajaloo professori Auður Ava Ólafsdóttiri (sünd 1958) viies romaan. Teos on pälvinud Islandi (2016) ja Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinna (2018).
Armastuse ja huumoriga kirjutatud südamlik lugu ühe mehe üllatavast eneseleidmise teest läbi seikluste, mis annavad ta elule uue mõtte.
Jube avastus vanas lastekodus toob päevavalgele unustatud saladused Norwichi minevikust.
On möödunud vaid mõni kuu, kui arheoloog Ruth Galloway aitas lahendada teadmata kadunud inimese juhtumit, pääsedes ise vaevu eluga. Kuid kui Norwichis suurt vana maja lammutavad ehitustöölised leiavad ukseava alt lapse luud, kutsub inspektor Harry Nelson Ruthi uuesti kohale. Kas tegemist on Rooma-aegse rituaalse ohverdusega või on tapja meie kaasaegne? Kaks last olid nelikümmend aastat varem seal asunud lastekodust kadunud ... kuid tõendusmaterjal viitab üha enam hoopis teisele kuriteole. Peagi selgub, et keegi on alanud uurimisest vägagi häiritud ning ta ei vali vahendeid, et Ruthi valedele jälgedele juhtida.
Jube avastus vanas lastekodus toob päevavalgele unustatud saladused Norwichi minevikust.
On möödunud vaid mõni kuu, kui arheoloog Ruth Galloway aitas lahendada teadmata kadunud…
